Eesti keele intensiivõppe tugiprogramm

2019/20 õppeaastast alustame Kohtla-Järve Gümnaasiumis eesti keele intensiivõppe tugiprogrammi, mis kätkeb endas mitmeid erineva fookusega kooliüleseid tegevusi noorte toetamiseks õppeprotsessis kogu õpinguperioodi vältel.

Tugiprogrammi rakendamise eesmärgid Kohtla-Järve Gümnaasiumis

  • Eesti keeles õppimise ja sh teise keele õppe peamiseks eesmärgiks Kohtla-Järve Gümnaasiumis on õppekeelest erineva kodukeelega noorte konkurentsivõime tõstmine, hariduse kvaliteedi parandamine ja ühiskonna sidususe suurendamine ning õpilaste individuaalne toetamine läbi kaasava hariduse.
  • Laiem eesmärk tugineb Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukavale “Tark ja tegus rahvas 2015–2018“ , mis seab viienda alaeesmärgi “Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv” viiendas meetmes eesmärgi luua kõigile võrdsed võimalused elukestvaks õppeks.
  • Tuginedes Eesti keele valdkonna arengukavale (2018-2027) on oluline eesti keele õppe, eesti keeles õppimise ja mitmekeelsuse toetamise kaudu kujundada eestikeelset kultuuriruumi väärtustav hoiak.
  • Muu ema- või kodukeelega õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmine edasiõppimise võimaluste tagamiseks gümnaasiumi lõpus keeleoskustasemele C1.

Tugiprogrammi tegevused ja fookusgrupid

Eesti keele süvaõppe moodul– Algaja keeleoskustasemega G2 õppeastme õpilastele eesti keeles õppimise toetamiseks. 

Individuaalne õpiplaan ja lisatunnid eesti keele oskuse arendamiseks- on suunatud õpilastele, kellele valmistab raskusi eesti keeles õppimine. Ettepaneku lisa eesti keele toe pakkumiseks saavad teha aineõpetajad, eesti keel teise keelena õpetajad hindavad vajadust keele nelja osaoskuse lõikes ja teevad ettepanekud (annavad keelelise hetkeseisu hinnagu) individuaalse õpiplaani rakendamiseks.

Õpiplaan koostatakse ja kooskõlastatakse õpilase ja tema vanematega. Lisatunnid viib läbi eesti keel teise keelena õpetaja kahese õpilaste grupiga 1 kord nädalas, mis võimaldab ühtlasi arendada suulist keelekasutuse oskust.

Individuaalse keeleoskuse tuge pakuvad eesti keel teise keelena õpetajad Katre Sosi ja Signe Abel.

Keeleõpe õpilasest mentori toel ehk keelesõber (õpilaselt õpilasele)- mentorlus individuaalse keeleõppe meetodina aitab õpilasel arendada oma eesti keele oskust just vastavalt oma huvidele, vajadustele ning ajale. Keele mentor pakub tuge suhtlusbarjääri ületamisel ning loob eeldused, et kaasõpilane tunneks end mugavalt läbi igapäevase kommunikatsiooni keelt õppida.

Keele coaching (keele kootsing)– aitab mitteformaalses keeleõppes õpilasel oma eesmärke defineerida, toetada ja julgustada teda iseseisvalt keelt õppima ning aidata üle saada võimalikest tagasilöökidest oma eesmärgi poole liikumisel.

Kes on Kohtla-Järve Gümnaasiumis keele kootsid?

Nendeks on meie toredad ja toetavad õpetajad Signe Abel, Katre Sosi, Marina Kopajev, Krislin Virkus, Ulvi Ratassepp ja Tea Kivirand, kes teevad keele coachingu raames tihedat koostööd teiste aineõpetajatega.

Huvihariduse tegevuste lõimimine aineõppega – mitteformaalne õpe muu emakeelega õpilaste keeleõppe toetamiseks (keelekohvikud, osalemine koolielus läbi sündmuste korraldamise, heategevus projektid, näitused, erinevate keelte ja kultuuride nädalad, ülikoolide ja ettevõtete külastused jm).

Igakuised keelekohvikud Kohtla-Järve Gümnaasiumi aatriumikohvikus KOHT37. Toimumisinfo leiad õppeinfosüsteemist Stuudium.

Eesti keel teise keelena ainetundides diagnostiliste testide ja e-ülesandekogude kasutamine EIS-is, mis vastavad riikliku õppekava õpitulemustele ja osaoskustele. Õpilane ja õpetaja saavad sõnalist tagasisidet õpilase edenemise ja arusaamise kohta ning testid võimaldavad tuvastada lünkasid õpilase teadmistes ja oskustes.

Keeleõppe edukuse tegurid

Arvukates selleteemalistes uuringutes ja analüüsides on välja toodud laias laastus kolme gruppi kuuluvad tegurid, mis on aluseks ka eesti keele intensiivõppe tugiprogrammi rakendamisel, need seostuvad:

  1. individuaalsete erinevustega: õpilaste üldise õpimotivatsiooni ja võimekusega, perekonna toe ja suhtumisega.
  2. keelekeskkonna ja keele kasutuse ning 
  3. õppekeskkonna, õpetaja, õpetamisviiside ja õppematerjalidega.