Eesti keele intensiivõppe tugiprogramm

2019/20 õppeaastast alustame Kohtla-Järve Gümnaasiumis eesti keele intensiivõppe tugiprogrammi, mis kätkeb endas mitmeid erineva fookusega kooliüleseid tegevusi noorte toetamiseks õppeprotsessis kogu õpinguperioodi vältel.

Tugiprogrammi rakendamise eesmärgid Kohtla-Järve Gümnaasiumis

  • Eesti keeles õppimise ja sh teise keele õppe peamiseks eesmärgiks Kohtla-Järve Gümnaasiumis on õppekeelest erineva kodukeelega noorte konkurentsivõime tõstmine, hariduse kvaliteedi parandamine ja ühiskonna sidususe suurendamine ning õpilaste individuaalne toetamine läbi kaasava hariduse.
  • Laiem eesmärk tugineb Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukavale “Tark ja tegus rahvas 2015–2018“ , mis seab viienda alaeesmärgi “Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv” viiendas meetmes eesmärgi luua kõigile võrdsed võimalused elukestvaks õppeks.
  • Tuginedes Eesti keele valdkonna arengukavale (2018-2027) on oluline eesti keele õppe, eesti keeles õppimise ja mitmekeelsuse toetamise kaudu kujundada eestikeelset kultuuriruumi väärtustav hoiak.
  • Muu ema- või kodukeelega õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmine edasiõppimise võimaluste tagamiseks gümnaasiumi lõpus keeleoskustasemele C1.

Tugiprogrammi tegevused ja fookusgrupid

Eesti keele süvaõppe moodul– A keeleoskustasemega G1 õppeastme õpilastele eesti keeles õppimise toetamiseks.

Keeleõpe õpilasest mentori toel (õpilaselt õpilasele)- mentorlus individuaalse keeleõppe meetodina aitab õpilasel arendada oma eesti keele oskust just vastavalt oma huvidele, vajadustele ning ajale. Keele mentor pakub tuge suhtlusbarjääri ületamisel ning loob eeldused, et kaasõpilane tunneks end mugavalt läbi igapäevase kommunikatsiooni keelt õppida.

Keeleõppestrateegiate toetamise kursus- eesti keel teise keelena õppekaval õppima asunud G1 õppeastme õpilastele- kursuse keskmes kognitiivsete ja metakognitiivsete keeleõppestrateegiate toetamine tehnoloogiaga tõhustatud keeleõppes.

Keele coaching– aitab mitteformaalses keeleõppes õpilasel oma eesmärke defineerida, toetada ja julgustada teda iseseisvalt keelt õppima ning aidata üle saada võimalikest tagasilöökidest oma eesmärgi poole liikumisel.

1-nädalane keelepraktika mentorgruppides riigigümnaasiumides üle Eesti, osalevad G1-G3 õpilased ja mentorid.

Huvihariduse tegevuste lõimimine aineõppega – mitteformaalne õpe muu emakeelega õpilaste keeleõppe toetamiseks (keelekohvikud, osalemine koolielus läbi sündmuste korraldamise, heategevus projektid, näitused, erinevate keelte ja kultuuride nädalad, ülikoolide ja ettevõtete külastused jm)..

Eesti keele tasanduskursuse valikaine G2 ja G3 õpilastele.

Eesti keel teise keelena ainetundides diagnostiliste testide ja e-ülesandekogude kasutamine EIS-is, mis vastavad riikliku õppekava õpitulemustele ja osaoskustele. Õpilane ja õpetaja saavad sõnalist tagasisidet õpilase edenemise ja arusaamise kohta ning testid võimaldavad tuvastada lünkasid õpilase teadmistes ja oskustes.

Keeleõppe edukuse tegurid

Arvukates selleteemalistes uuringutes ja analüüsides on välja toodud laias laastus kolme gruppi kuuluvad tegurid, mis on aluseks ka eesti keele intensiivõppe tugiprogrammi rakendamisel, need seostuvad:

  1. individuaalsete erinevustega: õpilaste üldise õpimotivatsiooni ja võimekusega, perekonna toe ja suhtumisega.
  2. keelekeskkonna ja keele kasutuse ning 
  3. õppekeskkonna, õpetaja, õpetamisviiside ja õppematerjalidega.
Close Menu