Esimene kevadsoe on korvpalliplatsile meelitanud uljalt lühikesele varrukale kindlaks jäänud koolipoisid. Päike maalib punastest tellistest sammastele varje, talve tuletavad meelde veel vaid viimased kinganinade all krudisevad kübemed graniitliiva. Sisenen koolimajja- kohta, kus õpilased veedavad suurema osa oma päevast. Silmadesse valgub helgust, avarust, sammu kergust ja sädet. Mulle avanenud aatriumis tervitavad mind üle-elusuurused hiired, pehmed tumbad, üheks jutusuminaks koondunud eristamatud hääled. Piilun klassiruumide suunas, mis on nimetatud Eesti kultuuri- ja teadusinimeste järgi. Ustel seisvad aupaklikkust tekitavad portreed Lennart Merist, Miina Härmast, A. H. Tammsaarest ja nii mõnestki teisest suurkujust. Iseäranis köidab mu silma aga tulnukalike valgusvihkude alla mattunud klassiruum. Lähemale astudes märkan, et õpilased lamavad põrandal?!?!? Selgub, et see on Loolas suisa igapäevane nähtus! Loola on nimelt blackbox stiilis teatristuudio, kus leiavad aset etenduskunstide tunnid. Tunnen sööstu selle maja olemusest rohkem teada saada ja otsustan kinni püüda mõned naeratavad pilgud. Märkan üht kärmet naisterahvast koridoris kaheksaid tegemas- Lilian Reinmets, õppejuht. Poogin end Talle külge ja küsin:
Vaatan, et õpilased nii agaralt siin aatriumis suhtlevad. Kuidas on õppetöö on sellise meeldivalt sumiseva keskkonna loomisele kaasa aidanud?
Lilian: “Meie koolis toimub igapäevane õppetöö erinevates õppegruppides ehk mitte ainult n-ö enda klassiga koos, vaid teatud ainetes võid olla koos hoopis teiste õppemoodulite õpilastega. See võimaldab suhelda rohkemate inimestega ja leida sõpru ka teistel moodulitel õppivate noorte hulgast.”
Kuidas toetate nende noorte individuaalsust, et see sära püsiks?
Lilian: ”Toetame pakkudes õpilastele erinevaid võimalusi süüvida just neid köitvatesse valdkondadesse juba gümnaasiumis. Näiteks digisüsteemide moodulil õppijad saavad tutvust teha TalTech Virumaa Kolledži ning sealsete õppejõududega, kuna nende mooduli ained toimuvad justnimelt seal. Valikmoodulid võimaldavad sukelduda huvitavasse valdkonda kontsentreeritumalt, kui tavapärane riiklik õppekava seda võimaldab. Kool pakub erinevaid valikaineid showtantsust filosoofiani, et igal noorel oleks võimalik lähtuda isiklikest huvidest enda haridustee kujundamisel. Ja loomulikult toetavad meie õpilaste arengut nende mentorid, kes aitavad seada ja saavutada nii lühikese kui pika perspektiiviga eesmärke!”
Kui oleme koridori lõppu jõudnud avaneb ootamatult ühe klassiruumi uks. Otsekui lainena klassist väljunud õpilaste seast jääb mu kõrvu lause: ”Selles tunnis me tõepoolest mõttetuid asju ei tee!”. Kiikan ukse vahelt sisse ja märkan hoogsalt ruumi kraamivat õpetajat- Katret.
Mida tehakse tunnis, kus mõttetuid asju ei tehta?
Katre: ”Meie tunnis on väga palju arutelusid, oma arvamuse avaldamist, lühidalt rääkimist-rääkimist-rääkimist. Tuimalt tuupivaid ja kirjutavaid nägusid siin klassis ei näe, tahame keeleliselt kasvada läbi päriselt praktiliste tegevuste. Eesmärk on suhelda vabalt eesti keeles, mistahes teemal, olemata konkreetse aine põhine.”
Miks õpilased tahavad siia tundi tulla?
Katre :”Sest elu muutub keeleoskuse arenedes palju huvitavamaks. Kasvab sõpradering, avarduvad võimalused tulevikuks, helendab unistus meelepärasest töökohast, mida ei piira keeleoskus.”
Hea küll, see kõlab tõesti hästi. Aga õpilased, kes näevad nii palju vaeva, peavad ju kuidagi lõõgastuma? Olen päris kindel, et mõni selle maja plakat on mulle varem näppu jäänud. Ja koolimajas, kus on sellise tulevärgiga klassiruum, peab ometi asju sündima! Ainult, et kellelt selle kohta küsida? Istun aatriumi astmetele ja valin sobivat ohvrit. Järsku tundub mulle, et näen mit-me-kord-selt. Ei saa ju olla, et üks inimene on korraga õpetajate toas koosolekul, siis valvelaua sahtlist midagi otsimas, trepikäsipuule õhupalle riputamas ja selle kõige juures on tema kõrva ääres alati telefon viimase minuti asjaajamistega. Saan teada, et see vähemalt kuue käe ja tuhande ideega inimene on huvijuht Teele.
Milliseid üritusi Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilased pikkisilmi ootavad?
Teele: ”Uue kooli loomise puhul on üheks kahtlemata põnevaks väljakutseks koolipere ühiste traditsioonide ja väärtuste loomine. Kolmandaks õppeaastaks on meil välja kujunenud mitmeid vahvaid traditsioonilisi ettevõtmis- näiteks on alati oodatud õppeaastat alustav lustlik tutvumispäev, õpilasesinduse poolt läbiviidavad sündmused nagu halloweeni pidu, sõbrapäeva ja naljapäeva tähistamised, uue traditsioonina on kindlasti elevust tekitav ka 2021. aasta lõpus esmakordselt toimunud tänuüritus Tähtede gala. Kahtlemata on õpilaste poolt enim oodatud just need ettevõtmised, mis võimaldavad neil mitteformaalses keskkonnas üksteist rohkem tundma õppida, koostöös midagi ära teha või lihtsalt lõbusalt aega veeta. Suurematest, ka kogukonda ja erinevaid koostööpartnereid kaasavatest sündmustest pakub kindlasti paljudele ootusärevust ja tegutsemislusti omaloominguliste laulude konkurss “Väike laul suurele lavale”, samuti alustasime eelmisel sügisel põneva teadusvõistlusega Future Starts Here. Eriilmelisi elamusi on võmalik kogeda ka meie kogukonnakohviku KOHT37 sündmustel- kultuuriõhtud, kontserdid, põnevad kohtumised ja palju muud põnevat. Kusjuures on paljude sündmuste korraldajateks just noored ise – kooli huvi- ja kultuurialast tegevust organiseerivad ka kaks särtsakat kooliõpilasest huvijuhi assistenti!
Vist tõesti on nii, et kes palju teevad, need palju jõuavad. Nii satuvadki ühte majja mittemõttetud tunnid ja padulustlikud kooliüritused, mõlemat saab ja mõlema jaoks jagub tegijaid. Kui ka Sina tahaksid sellest veidralt võluvast koolimajast osa saada, siis see on võimalik! Täpsem info https://kjg.ee/sisseastumine/.
Mina igatahes tunnen, et südamesse pugenud inspiratsioonipisik tahab veidi settimist. Tõstan jalanõud riiulisse ja sisenen magamistuppa…