Alates 2021/2022. õppeaastast alustab Kohtla-Järve Gümnaasiumis lennunduse moodul ning moodulile õppima asumise sisseastumiskatsetele registreerumine algab 29. märtsist. Moodulile ootame kamndideerima motiveeritud ja teadmistehimulisi energilisi õppureid üle Eesti, kes lõpetavad käesoleval aastal põhikooli.
Mis on lennunduse moodul? Lennunduse õppemoodul on mõeldud reaal- ja loodusainetest, majandusest ja finantsidest ning lennundusega seotud valdkondadest huvitatud noortele, kellel on plaan jätkata edaspidi õpinguid reaal- ja loodusvaldkondades või ka lennunduses, näiteks Eesti Lennuakadeemias. Lennunduse mooduli õpilased läbivad sissejuhatavad ained lennundusse, alates aerodünaamikast, navigatsioonist ja meteoroloogiast kuni lennujuhtimise ja lennundusettevõtluseni. Aga näiteks läbivad kõik mooduli õppurid erapiloodi piloodi litsentsi omandamiseks vajaliku teoreetilise programmi koos eksamitega. Kõige tublimatel avaneb võimalus pääseda ka lennuki juhtimise praktilisele koolitusele ning kui kõik õnnestub, siis teise õppeaasta lõpuks võivad väga ambitsioonikad ja tublid omandada erapiloodi litsentsi PPL(A) private pilot licence, saades ühtalsi õiguse iseseisvalt piloteerida väikelennukeid.
Lennunduse moodul keskendub kolmele suunale: baasteadmised lennundusest, õhusõiduki ja lendude juhtimine ning lennundusettevõtlus. Mooduli eesmärgiks on anda õpilasele alusteadmised lennundusest sh ettevõtlusest ja majandusest, teooriast õhusõiduki juhtimisel ning toetada õpilaste tehnilise mõtlemise arengut läbi lennundusega kaasnevate valdkondade. Lennunduse õppemoodulis läbib õpilane esmalt sissejuhatavate ainete ploki, saades ülevaate lennunduse ajaloost lennunduskorraldusest ja lennundusettevõtlusest, lennundusõigusest, lennuliiklusteenindusest, õhusõiduki ehitusest, lennuki juhtimisest ning lennujuhtimisest. Õhusõiduki juhtimise kursustel omandab õpilane teoreetilise baasi väikelennuki erapiloodi õppes. Õpilased, kes saavutavad suurepäraseid õpitulemusi, saavad täiendavalt kooli poolt (sponsorite abiga) võimaluse läbida erapiloodi 45 tunniline praktiline väljaõpe PPL(A), millest 10 tundi on soololennud. Praktilise väljaõppe jooksul õpitakse nii põhilisi lendamise manöövreid kui ka tegutsemist eriolukordades. Lennunduse tehnika suuna kursuste läbimise eesmärk on laiendada õpilaste teoreetilisi teadmisi ja arendada tehnilist mõtlemist erinevates tehnikavaldkondades, toetada laiapõhjaliste teadmiste kujunemist reaal- ja loodusainetes ning arusaamu loodusteadusliku maailmapildi süsteemseks mõistmiseks.Lennunduse õppemooduli õppe sisu tagatakse kooli strateegiliiste partnerite Eesti Lennuakadeemia ja Nordic Aviiation Academyga, mille õpetajad ja õpetajad osalevad lennunduse mooduli arendamises ja õppetöö läbiviimises.
Mooduli eesmärk: anda õpilastele baasteadmised lennundusest, lennundusettevõtlusest ja õhusõiduki juhtimisest ning toetada õpilaste tehnilise mõtlemise arengut inseneeria- ja tehnikvaldkondades.
Valdkonnad: lennunduskorraldus, õhusõiduki juhtimine, lennundus tehnika, lennundusettevõtlus
Maksimaalne õpilaste arv õpperühmas: 24 õpilast.
Edasiõppimisvõimalused: Eesti Lennuakadeemia, tehnikakõrgkoolid Eestis ja välismaal.
Raivo Kask
Endine Boeing 737 kapten, lennundusveteran
Raivo Kask on töötanud 42 aastat piloodina ja lennanud aastatel 1964 – 2006 üle maailma kokku ca 220 erinevasse sihtkohta. Uuest õppeaastast hakkab Raivo Kask andma Kohtla-Järve Gümnaasiumi lennunduse õppemoodulis sissejuhatavat kursust lennundusse, milles käsitletakse nii lennunduse ajalugu kui ka seda, miks ja kuidas lennuk õhus püsib.
Raivo Kask: “Lendamine on ilus. Magusa valuga hinges igatsen taga neid aegu, kui reisilennuki Boeing 737 kokpit oli osa minu elust. Mõnikord näen unes, kuidas peaaegu iga päev sain viibida ülalpool pilvi, kus paistab alati päike. Et lenduriks saada, tuleb olla õigel ajal õiges kohas, sul peab olema kõvasti tahtmist ja ka lihtsalt vedama.”
“Lennundus on äärmiselt põnev ja kiirelt arenev valdkond, kus ees ootavad väga huvitavad ajad. Valdkond liigub järjest suurema digitaliseerumise suunas, mille käigus kasvab oluliselt infotehnoloogia roll lennundusspetsialistide töös.
Eesti Lennuakadeemia rektor
Koit Kaskel
Nordic Avation Academy koolitusjuht
Tõnis Lepp
“Kui sa sõidad jalgrattaga ja näed lennumasinat taevas, tuled sa kohe sadulast maha ja saadad teda silmadega nii kaua kui saab … See on üks kindlastest tunnustest, et sa pead hakkama ka ise lendama”.
Tõnis Lepp tegi oma esimese iseseisva lennu purilennukiga 1978. aastal. Nüüdseks on temast saanud nii kopteri kui lennuki ametipiloot ja eelkõige lennuõpetaja. Ta on Nordic Avation Academy koolitusjuht (“Head of Training”) ehk inimene kelle vastutsalas on kogu teooria ja praktiline lennukoolitus. Ta on olnud kahe lennuettevõtte tegevjuht: Copterline Estonia ja SMR Airline’s (kopterifirma, mis tegutses Sierra Leones). Ühtlasi on ta on üks kahest eestlasest, kes on saanud nii lennuki- kui kopteripiloodi kõrgeima teoreetilise koolituse Inglismaal Bristolis.
Lennunduse õppemooduli partnerid:
