Video: Elis-Liselle Soosalu
Õpetajate päeva eel, reedel, 4. oktoobril tähistas Kohtla-Järve Gümnaasiumi pere pedagoogide tänuväärset tööd erisuguse õppepäevaga. G3 õpilased, kes soovisid, said kuni 3-liikmeliste meeskondadena anda õpitubasid kas oma valitud teemal või vigurteemadel, mis sidusid mitut tavapärast õppeainet (kehaline joonestamine, koduapteegi loogika, matemaatiline muusika jms). Ülejäänud õpilased ja kooli personal jagunesid õpitubadest osa võtma, valides endale välja neli meelepärast õpituba.
G3 aktiivsematest õpilastest oli direktoreid õpetajate päeval päeva juhtimas ja hommikul kooliuksel saabujaid tervitamas lausa 7. Õpitubade lõppedes viisid nad läbi õpetajate päeva aktuse, millesse olid erinevate tervituste ja etteastetega kaasatud mitmed loovad õpilased.
Päeva kajastus õpilaste sulest:
Teistsugune õpetajate päev
Õpetajate päeva tähistati Eesti koolides juba 1960. aastatel, kuid UNESCO lõi selle tähtpäeva 1994. aastal selleks, et 24 tunni jooksul oleksid tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid. Ka G3 lennust õpetaja rolli võtnud õpilased pidasid tunde ette valmistades meeles neidsamu põhimõtteid ja püüdsid neile leida omapoolset lahendust.
Õpetajate päev algas mitmeid rolle kandnud õpilastel erineval ajal – direktor-õpilastel juba 7.30, kui nad kogunesid kooli välisukse ette fuajeesse, et tervitada kõiki koolitulijaid. Kui tundide alguseni olid jäänud vaid loetud minutid, viis direktor Hendrik Agur aatriumis läbi kogu koolipere ees piduliku minitseremoonia – andis üheks päevaks võimu üle seitsmele õpilasele, asetades neile pähe selle kooli „kroonid” – kooli logoga teklid. Päev oli jaotatud neljaks huvitavate ja loominguliste nimedega tund-õpitubadeks, mille sisu ei olnud võimalik loogika või tuletamise teel ära arvata. Nendest tundidest võtsid lisaks õpilastele osa ka õpetajad ise. Päeva lõpus toimus õpetajatele pühendatud aktus, mida alustas direktoritekogu lühikese tagasisidekõnega, tuues välja kõik hea ja tänades koolipere selle päeva eest. Pärast direktoreid sai õpetajate päeva õpetajaskonna nimel sõna vene kirjandust andnud Anton Zahhartšenko, kes rääkis õpetajaks olemisest saadud kogemusest. Õpetajate arvamusest selle päeva kohta kõneles Eliisa Puudersell. Edasi võttis aktus luulelisema ja loomingulisema suuna, kui juhatati sisse Kirill Didenko, kes luges luuletuse „Kodune kirjandustund” Betti Alveri kogumikust „Teosed 2”. Esitamisele tuli ka loovkirjanduse neljas õpitoas tehtu – loeti nii luulet kui proosaluulet, mis oli loodud inspireerituna õpetajaametist ning osad luuletused olid loodud ka õpetajate endi poolt. Aktus lõppes meie endi õpilaste Ragnar Paasi ja Pipi Triinu Nõmmiste poolt esitatud looga „Muusa”. See oli väga huvitav ja omanäoline tõlgendus Eesti popstaari Laura loomingust.
Õpetajate päeva ja selle ülesehituse kohta oli oma arvamus nii õpilastel kui ka õpetajatel. Kui õpilaste arvates olid kõige populaarsemad kehalise tunnid, siis õpetajad pakkusid lemmikuteks hoopis loodusteaduste ning moe õpetubasid, aga mainiti ära ka bändiõpetus ning humanitaarained. Kui küsiti, kas interjueeritavatele meeldib rohkem selle või eelmise kooli õpetajate päev, siis kinnitasid pea kõik vastanud, et Kohtla-Järve Gümnaasiumi oma, tuues välja erinevaid põhjuseid, näiteks suurema vabaduse tundide ettevalmistamisel, ühtsustunde ja ka asjaolu, et neid ei sunnita tegema midagi, mida nad teha ei taha.
Ma arvan, et teistsugusest õpetajate päevast ja direktori võimu üleandmistseremooniast teklite pähepanemise ehk direktoriks kroonimise näol kujuneb välja selle kooli üks vahva ning humoorikas traditsioon, mida järgitakse rõõmuga ja oodatakse iga kooliaasta alguses pikisilmi.
Intervjuueris Elisabeth Viil
Artikli kirjutas ning intervjueeritavate vastused põimis artiklisse Gea Maris Räis